ed. |
oskuskeelend (oskuskeeles kasutatav midagi nimetav loomuliku keele üksus (peale oskussõnade veel liitsõnade ja tuletiste osad, oskusväljendid nt merenduses, lennunduses)); erialakeelend (oskuskeeles kasutatav midagi nimetav loomuliku keele üksus (peale oskussõnade veel liitsõnade ja tuletiste osad, oskusväljendid nt merenduses, lennunduses)); oskussõna (oskuskeelend, mis on kujult kas sõna või sõnaühend); termin (oskuskeelend, mis on kujult kas sõna või sõnaühend) |